12. nädal – õppematerjalid ja autoriõigus

Vaatasin selle nädala ülesande tõttu karmi pilguga üle oma varem viidatud õppematerjali “Looduslikud kiud“.See sai tehtud Tiigrihüppe SA konkursile, kus oli tingimuseks et töö peab olema avaldatud litsentsi CC BY-NC 3.0 all. Loomulikult oli ka nõue, et kõik kasutatud pildimaterjal peab olema luba valitsentsiga. Mäletan, et tol 2007 aasta kevadel ma kõik pildid otsisin Flickrist ja tookord nad ka olid sobivad, aga….mitte ühtki viidet ei ole autoritele! Ei tea, mis mind tookord takistas? Ilmselt kiirus ja teadmatus, mille pärast nüüd pean häbenema. Veel üks naljakas koht – lehel on näha Creative Commons litsentsi märk, mis viitab, et tuleb autorile viidata, kasutada võib mitteärilistel eesmärkidel ja teost ei või ümber kujundada.  Kõik oleks nagu korras, aga lehe allservas ilutseb © Copyright Siret Lahemaa , all rights reserved 🙂 Ilmselt on see selle veebilehe tegemise programmi käkk, aga märkasin ma seda alles nüüd.

Igatahes tuleks leht maha võtta, sest segadust on palju ja failid puuduvad, et vigu parandada saaks, aga konkursi tingimused kohustavad seda veel aasta avalikuse ees hoidma. Tundub, et tolle korra zürii oli sama ebateadlik, et sellised apsud läbi lasi.

Lähem kokkupuude autoriõiguste teemaga sai alguse, kui minust sai DigiTiigri koolitaja. Ausalt öeldes ei teadnud ma varem sellest eriti midagi ja seetõttu on ka kõik varasemad õppematerjalid täis teiste inimeste loomingut.

Nüüdseks aga, olles  kuulnud mitmeid erinevaid loenguid, lugenud materjale ja ise pidanud teemast koolitustel rääkima, tunnen ma end iga korraga kindlamalt.  Alguses tundus olevat võimatu reegleid järgida ja kõik oli üsna arusaamatu ja keeruline. Nüüd eksin harvem ja kui ikka lubava litsentsiga pilti vms ei leia, ei hakka ka sahkerdama. OERCommons teema vajab aga veel uurimist

Mulle tundubki, et mida paremini on õpetajad kursis autoriõiguste, litsentside ja viitamise teemaga, seda meelsamini nad ka oma loodud materjale ka avaldavad.

Enda materjalide avaldamisse suhtun ma kaheti – kui loodu on mõeldud kasutamiseks just selles klassis ja konkreetsetele õpilastele, siis ma seda üldjuhul ei avalda. Sest see on minu jaoks ainult selle tunni eesmärki täitev ja  mida ma samal moel enam teist korda ei kasuta.

Kui materjal on kohe alguses üldisemale kasutajaskonnale, siis pole mingit probleemi. Olen seda meelt, et see aitab tutvustada mind kui õpetajat ja tagalat tuleb ju kindlustada 🙂 (õpetan väikses koolis ja kunagi ei või teada, millal peab uut kohta otsima hakkama, sest vana enam ei ole) . Seega toetan igati Kaido Kikase mõtet Anne blogi kommentaariumis.

Samuti ei häiri mind, et ma pean oma õppimisega seotut avaldama avalikus blogis. Olen päri Ingridi arvamusega, et oma mõtete avalikku esitamist peab ka oma õpilastele õpetama. Nagu ka teiste inimeste loomingu kasutamist.

Kuidas aga Tallinna Ülikool saaks oma õppetööd avalikumaks muuta? Minu meelest peaks see olema mingis mahus lausa kohustuslik – kuidas õpivad tulevased õpetajad olema avatud, kui nende õppejõud seda ei ole? Eeldatakse, et üldhariduskoolist tulevad nii- ja naasuguste oskustega tulevased üliõpilased, aga “unustatakse” nende õpetajatele õiged vahendid kätte näidata. Igas instituudis peaks olema avatud meelega haridustehnoloog, kes pidevalt tutvustaks teemat. Ja seda tuleb tõesti teha kogu aeg, kuni tüdimuseni.
Miks ei ole Informaatika Instituudi hea kogemus teistele nakatunud? Äkki te ei tutvusta seda ülikoolis piisavalt?

Advertisements
Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s